27/05/2026
Võtan oma Itaalia reisi kokku.
Meeldis, et oli võimalus külastada Verona linna ja näha võimast Roomaegset Arena amfiteatrit, kus esitatakse siiamaani oopereid ja kontserte. Seal alustas esinemisega Maria Callas, kelle maja giid meile näitas.
Verona keskaegsed linnamajad olid ka kaunid ja mida jõukam oli omanik, seda rohkem oli kaunistusi. Jalutada selles kaunis linnas oleks soovinud kauem aga Julia maja nägime ikka ära ja giid tutvustas, millised olid Veronas õiged keskaegsed rõdud. Sain ka teada, et Romeo ja Julia loo kirjutas esimesena Itaalia kirjanik Bandello ja alles hiljem kirjutas surematuks armastuslooks näidendi Shakespeare. Muidugi oleksin seal jalutanud kauem ja külastanud mõnda tänavaäärset kohvikut aga seda soovitan teil teha, kui Veronasse juhtute.
Teiseks olen tohutult õnnelik, et külastasin kuulsat ajaloolist aeda Isola Bella saarel Maggiore järvel ja muidugi oli võimalus näha kauneid parke ja villade haljastusi.
Eelviimasel päeval külastasime ühte kloostrisaart ja seal oli saare peal Vaikuse rada koos õpetlike mõtteteradega.
Mulle meeldis, et kõikjal oli kunstipäraselt tehtud käsitööd müügiks. Muidugi on seda väga raske Eestisse tuua, kuna nad on õrnad. Jäigi kripeldama üks koogialus, mis oli ühe kauni daami kübar. No kuidas sa tood seda lennukiga, käsitööna savist tehtud. Ka Püha mäe otsa ronimine ja seal olev temaatiline rada oli põnev ja õpetlik.
Kirikud, suure ja väiksed, kõik olid kaunid, võtsime Ahtiga alati aega nendes istumiseks ja mõtiskluseks.
Kaluritesaare kalatoit maitsev ja teenindus hooliv ja armas.
Kõik 5 mägijärve olid omamoodi kaunid ja ainulaadsed ja muidugi see sügavus võtab ikka kõhedaks küll, sügavamas üle 400 meetri. Seetõttu, et need järved nii sügavad on, seal eriti ujumas ei käidagi, vähemalt oli ujumisrandu väga vähe näha. Meil Eestis ikka küsitakse, et kas ikka ujuda saab?
Milaanos oli tore maailmakuulus La Scala ooperimaja ära näha, väljast ta nii uhke ei paista, Estonia teater tundub väljast ikka suursugusem aga sisu ja kuulsus on siin tähtis.
Ajaloolised ja ultramoodsad tulevikutrammid Milaanos olid ikka ka väga armsakesed, nendega oleks soovinud ikka ka sõita.
Mida oleksin rohkem soovinud näha, see on maaelu. Ükskord bensiinijaamas tehti peatus ja seal oli suur lambakari kahe eeslikesega, jooksin kohe selle karja juurde pilti tegema ja peale seda olin kohe tunduvalt rõõmsam. Maakas, midagi pole öelda, olen õnnelik, et meie naabritel kitsed on.
Meie giid Helen oli ka tohutult hooliv ja heatahtlik kõikide vastu. Tänud talle! Elagu Itaalia!
